Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Võrtsjärve vesikonna pindalast (3374 km2) hõlmab järv 270 km2. Keskmise veeseisu korral on veepinna kõrgus 34,6 m ü.m.p., maht 0,75 km3, keskmine sügavus 2,8 m ja suurim sügavus 6 m. Järve idarannik on valdavalt kõrge, mitmes paigas kõrguvad Kesk-Devoni Aruküla lademe punase liivakivi paljandid. Kirdeosas on rannik soine, Rannu-Jõesuus saab alguse järve ainus väljavool - Emajõgi. Järve suurimad saared on Tondisaar ja Pähksaar.
Võrtsjärve piirkonna moodustavad 7 endist valda (Rannu, Rõngu, Puka, Põdrala, Tarvastu, Viljandi ja Kolga-Jaani), mis paiknevad kolme maakonna - Tartu-, Valga- ja Viljandimaa territooriumil ning neid seovad juba ajalooliselt väljakujunenud ühistegevuse traditsioonid. Võrtsjärve ja selle ümbruse areng ning Võrtsjärve ressursi plaanipärane ärakasutamine on olnud piirkonna omavalitsuste ühishuvi.
Võrtsjärve piirkonna moodustavad 7 endist valda (Rannu, Rõngu, Puka, Põdrala, Tarvastu, Viljandi ja Kolga-Jaani), mis paiknevad kolme maakonna - Tartu-, Valga- ja Viljandimaa territooriumil ning neid seovad juba ajalooliselt väljakujunenud ühistegevuse traditsioonid. Võrtsjärve ja selle ümbruse areng ning Võrtsjärve ressursi plaanipärane ärakasutamine on olnud piirkonna omavalitsuste ühishuvi.
Webmaster: Uno Rootsmaa
uno.rootsmaa@gmail.com
+372 53004970
Veeteede Ameti veebirakendus NUTIMERI https://gis.vta.ee/nutimeri/
Võrtsjärve piirkond - Euroopa Komisjoni konkursi „Eesti avastamata aarded 2010. Veeturism“ võitja.
Võrtsjärve piirkonna tugevusteks on väga hästi organiseeritud ja kogu Võrtsjärve ümbrust hõlmav koostöö, mis väljendub valdade arenguplaanides ja investeeringutes turismi.
