Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Võrtsjärve vesikonna pindalast (3374 km2) hõlmab järv 270 km2. Keskmise veeseisu korral on veepinna kõrgus 34,6 m ü.m.p., maht 0,75 km3, keskmine sügavus 2,8 m ja suurim sügavus 6 m. Järve idarannik on valdavalt kõrge, mitmes paigas kõrguvad Kesk-Devoni Aruküla lademe punase liivakivi paljandid. Kirdeosas on rannik soine, Rannu-Jõesuus saab alguse järve ainus väljavool - Suur-Emajõgi. Järve suurimad saared on Tondisaar ja Pähksaar.
Võrtsjärve piirkonna moodustavad 7 valda (Rannu, Rõngu, Puka, Põdrala, Tarvastu, Viiratsi ja Kolga-Jaani), mis paiknevad kolme maakonna - Tartu-, Valga- ja Viljandimaa territooriumil ning neid seovad juba ajalooliselt väljakujunenud ühistegevuse traditsioonid. Võrtsjärve ja selle ümbruse areng ning Võrtsjärve ressursi plaanipärane ärakasutamine on kõigi valdade ühishuvi. Ühistegevuse eesmärgil loodi 2000. aastal Võrtsjärve Sihtasutus.
Võrtsjärve piirkonna moodustavad 7 valda (Rannu, Rõngu, Puka, Põdrala, Tarvastu, Viiratsi ja Kolga-Jaani), mis paiknevad kolme maakonna - Tartu-, Valga- ja Viljandimaa territooriumil ning neid seovad juba ajalooliselt väljakujunenud ühistegevuse traditsioonid. Võrtsjärve ja selle ümbruse areng ning Võrtsjärve ressursi plaanipärane ärakasutamine on kõigi valdade ühishuvi. Ühistegevuse eesmärgil loodi 2000. aastal Võrtsjärve Sihtasutus.
