Tamme paljand
Looduskaitse alla kuuluv maastikukaitseala asub Võrtsjärve idakaldal Tamme ja Neemisküla vahelisel alal. Kuni 6 m kõrgune Kesk-Devoni Aruküla lademe punase liivakivi paljand on oluline rüükalakivististe leiukoht. Paljandilt avaneb kaunis vaade Võrtsjärvele, panga jalamilt võib leida murrutuskulpaid (koopaid). Paljandi ja Võrtsjärve vahele on rajatud 1 km pikkune matkarada. Matkaraja algusesse juhatab teeviit Sangla-Rannu maantee Alakeerdi bussipeatusest.
Tamme tuulik
Elva vallas Tamme külas on säilinud pööratava peaga, nn hollandi tüüpi tuulik (renoveeritud 2007. a), mis kaluritele on olnud keskseks rannamärgiks. Rahvas on kõnelnud ka tuuliku juurde maetud rootslastest.
Mustjärv
Mustjärv on väike madal looduslik rabajärv, mis asub Võrtsjärvest ca 2 km kaugusel. Vee äärde pääseb laudteed mööda põhjakaldalt. Järv kuulub Natura 2000 võrgustikku. 23 ha suurust järve ümbritseb rabamännik. Mustjärve ümbruskonnast võib korjata rabamurakaid, jõhvikaid, pohli, mustikaid ja seeni. Lähedal asub metsamarjade kasvatamisega tegelev Marjasoo talu.
Kontakt: Elva vald, Vehendi küla. Tel +372 51 70 277. E-mail [email protected].
Kontakt: Elva vald, Vehendi küla. Tel +372 51 70 277. E-mail [email protected].
Meleski klaasimuuseum
Väike eramuuseum-kogu sisaldab üle 1000 eksponaadi nii kohapeal valmistatud klaastoodetest kui ka vabrikuga seotud esemetest.
Meleski küla, Viljandi vald, Viljandimaa.
www.meleski.ee
Tel +372 4 359 468, +372 56 489 406
Rõngu kõrts ja vabadussammas
See 1820. a. paiku rajatud kaarjas ehitis (ehitusmeister J.Fr. Zwiegmann) on huvitavamaid klassitsistlikus stiilis sakstekõrtsi näiteid. Kõrtsi traditsioon on ammune: kohta mainitakse juba 1684. a. ning aastal 1693 asus siin peatus- ja hobuvahetuspunkt. Kõverkõrts ennistati aastal 1989. Kõrtsi ees platsil on taastatud Vabadussõja mälestussammas, esmakordselt pühitsetud 30. septembril 1934, taasavatud 21. mail 1995. 2014. aastal on hoonesse rajatud pillimuuseum.
Anrepi lõvi
Asukoht: Viljandi vald, Kärstna küla, Kabelimägi. Võimsal rändrahnul lamava lõvi pronkist skulptuur kehastab Vene sõjaväes teeninud kindralleitnant Reinold von Anrepi sõjamehevaprust. R.v. Anrep langes 1807. aastal Mohringeni lahingus Napoleoni vastu võideldes. Ta põrm toodi kodukohta ja maeti Anrepitele kuulunud mõisa maamulda suure kivi ette. Kivi taga metsas oli Anrepite suguvõsa rahula. Sinna 19. sajandil ehitatud kabelist on püsima jäänud veel müürid.
Viiralti tamm
Tamme-Koori tamme Viljandi-Tartu maantee ääres tuntakse rohkem Viiralti tammena (ümbermõõt 4,7 m, kõrgus 11 m). Puu kasvanud põgeneva Rootsi kuninga tõllatiislist. Gori Tammele kuulunud talus peatus 1944. a. suvel tuntud graafik Eduard Viiralt (1898-1954), kes jäädvustas puu oma graafilisel lehel "Viljandi maastik".
Vana-Võidu mõis ja Kivistiku metsapark
Viljandi - Tartu maanteest vasakule, 7 km kaugusele Viljandi linnast, Tänassilma jõeoru kaldale jääb Vana-Võidu mõisakompleks, mis on ehitatud 19. sajandi algul. Praegu tegutseb peahoones üks osa Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolist. Ööbimisvõimalus. Läheduses asub Kivistiku metsapark.
Barbara külakeskus
Legendaarse, 16. sajandil Võrtsjärve uputatud krahvinna Barbara von Tiesenhauseni järgi nimetatud hoone kuulub Elva vallale.
Endisaegsest rikkast rüütlimõisast säilinud magasiaidas asub Rannu perearstikeskus, noortekeskus, pensionäride päevakeskus, juuksur (tel 5135120) ja hambaravikabinet (tel 53435240).
Rannu lahingu mälestuskivi
Rannu vanas mõisapargis asub 2006. a. sügisel paigaldatud Rannu lahingu mälestuskivi.
16.01.1919. a. Rannus toimunud Vabadussõja lahingut on täpsemalt kirjeldatud A. Kivikase romaanis „Nimed marmortahvlil" ning kujutatud samanimelises E. Nüganeni mängufilmis. Mõisapargis on spordihuvilistel võimalik kasutada korv- ja võrkpalliplatse.
Mustla
Maakehvikute asula tekkis 19. sajandi lõpul Mustla kõrtsi juurde mõisa ja kirikumõisa maadele. Linnaõigustes oli Mustla 1939.-1979. a. Praeguses alevikus asuvad kauplused, söögikohad, apteek, perearst, sidejaoskond, rahvamaja ja raamatukogu. 1987. a. valminud gümnaasiumihoone arhitekt on Priit Kaljapulk. Aleviku keskel avati 23. juunil 1937 Vabadussõja mälestussammas, "Vabaduse Jaan", mille autoriks oli skulptor August Vomm. Sammas kisti maha 18. juunil 1941, taasavati 12. juulil 1942 ning lõhuti 1948. a. kevadel. Ennistatud mälestussammas avati 24. juunil 1990. Aleviku serval asub surnuaed vana kabeli ja gootistiilse väravaga. Siin puhkavad Tarvastu köster-koolijuhataja Peeter Koroll, muusikategelaste Aino ja Jaan Tamme vanemad Tõnis ja Mari, arst ja luuletaja Andres Alver, kooliõpetaja ja kultuuritegelane Martin Vares, maadleja Martin Klein, kirikuõpetaja Harri Haamer jt.
Meleski
18. sajandi lõpul rajati Võisiku mõisa maadele Eesti suurim tööstusettevõte, Rõika-Meleski klaasi- ja peeglimanufaktuur. Siin sulatatud klaasist valmistati peegleid, hiljem pudeleid. Vahepealsetel aastatel lagunenud hooneid on asutud tänaseks korrastama.
Info Oove Allmaa tel +372 50 79 894
e-post: [email protected]
või vaata Meleski Kultuurivabriku kodulehekülge www.kultuurivabrik.ee
Info Oove Allmaa tel +372 50 79 894
e-post: [email protected]
või vaata Meleski Kultuurivabriku kodulehekülge www.kultuurivabrik.ee
Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes
Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 27. detsembril 1761. a Põhja-Leedus. 1812. a Isamaasõjas juhtis Barclay de Tolly vene armeed, kuid üldsuse mõjutusel tagandas tsaar ta ülemjuhataja kohalt. Pärast M. Kutuzovi surma nimetati ta 1813. a mais uuesti vene vägede ülemjuhatajaks. Pärast lahkumist sõjaväeteenistusest asus Barclay de Tolly elama oma Jõgeveste mõisa. 26. mail 1818. a Barclay de Tolly suri, tema põrm balsameeriti ja asetati 1832. a nimeka vene arhitekti Apollon Stsedrini kavandi järgi ehitatud mausoleumi. Mausoleumis oleva monumendi on loonud silmapaistev skulptor Vassili Demut-Malinovski. Mausoleumi keskel olevast avast põrandas pääseb keldrisse, kus asuvad vürsti ja vürstinna Barclay de Tolly sarkofaagid. Hauakabeli kõrval raudaias on Barclay de Tolly poja Ernst Magnuse (1789-1871) ja ta abikaasa Leocadie (1807-1852) matusepaik.
Mausoleum on külalistele avatud K-P 10-17. Pileti hind täiskasvanutele 15 krooni, lastele ja pensionäridele 5 krooni.
Tel + 372 51 39 065, täpsemalt http://barclay.helme.ee
Mausoleum on külalistele avatud K-P 10-17. Pileti hind täiskasvanutele 15 krooni, lastele ja pensionäridele 5 krooni.
Tel + 372 51 39 065, täpsemalt http://barclay.helme.ee
Riidaja mõis
Paika mainitakse 1223. a. kroonikas Põdrala (Padriale) nime all. Aastast 1593 on teateid mõisast nimega Morsel-Podrigel, mis kuulus v. Strykidele. Aastal 1761 ehitatud mõisahoone on üks väheseid 18. sajandi barokkehitusi Eestis. Säilinud on arvukate puuliikidega vabakujunduslik park (5,7 ha), mille vanim osa rajati koos härrastemajaga.
Riidaja kabel
Riidaja mõisast pool kilomeetrit idas paikneb von Strykide perekonnakalmistu koos 19. sajandi teisel poolel ehitatud tellistest neogooti stiilis matusekabeliga. Vahepeal varemetes olnud kabel taastati von Strykide suguvõsa algatusel ning pühitseti 2001. aastal kohalikku piirkonda teenivaks toimivaks kirikuks.
Tondisaar
Vähem kui poolehektarine saareke ulatub mõne meetri üle Võrtsjärve pinna. Saar võib olla jäänuk suuremast pinnavormist, seda ümbritseb roogu kasvanud madalik ja mitu kivivaret. Tondisaar on pakkunud varju üksinduseotsijaile. Rajatud on puhkekoht lõkkeplatsi ja grillimisvõimalusega. Lindude häirimise vältimiseks soovitav saarele mitte minna enne 15. juulit. Foto A. Lokk.
Karukivi
Tulimäe lõunanõlval, endise Rannu valla piiri ääres metsas asub suur rändrahn Karukivi. Kivi ümbermõõt on 13,6, kõrgus 1,8 ja laius 4,1 meetrit ning sellesse on raiutud sõna BÄR. Legendi järgi kuulunud see karu Valguta parunile. Karu murdnud maha ühe vaese mehe poja. Ahastuses mehe needmise peale söönud karu ka oma isanda ära ja muutunud siis kiviks.
Lapetukme küla ja Lõve veski
Lapetukme küla on vanimaid endises Rannu kihelkonnas, ürikutes mainitud 1418. a. Kahjuks Lõve veski Rõngu jõel enam ei tööta.
Paaslangi org oli Rannu ja Rõngu kihelkondade ajalooliseks piiriks.
Oiu
Oiu küla kohal suubub Võrtsjärve Tänassilma jõgi. Sellenimelist kaluriküla (Oyowaldt) mainitakse juba 1599. a. Põllukividest tuuleveski ehitati 1840. a. paiku. 1913. a. asutatud Oiu piimaühisusel oli aurujõul töötav meierei, kus valmistati võid. Praegu on taastamisel kogu meiereiekompleks, valminud on kaasaegne sadamakai koos kütusetanklaga. Tänassilma jõe suue on üks kalameeste lemmikpaikadest.
Valguta mõisapark
Esmateated Valgutast pärinevad aastast 1582, iseseisev mõis rajati 17. sajandil. Rannu-Rõngu tee äärde jääb suur, üsna liigirikas mõisapark, kus asub Valguta Lasteaed-Algkool 1936. a. ehitatud hoones. Valguta mõisa Köödsa kõrtsis sündis luuletaja Ernst Enno (1875-1934), seda kohta tähistab mälestuskivi.
Puka
Teated Vana-Puka mõisast (Perende, Buxhöwdenshof) pärinevad aastast 1529, kui selle sai Michael Buxhöwden isa pärusmõisana. Puka nime sai mõis 16. sajandi II poolel omaniku v. Bocki järgi. 1954. a. avati Pukas keskkool, millele lisati aastail 1978-1981 neljakorruseline juurdeehitus. Puka raudteejaama taga asub omapärane arhitektuuriansambel - endine linakaupmehe elamu koos aidaga (1914, arhitekt Karl Burman senior). Puka kirdepiiril Komsi külas on baptisti palvela ja surnuaed. Pildil: Puka laululava.
Päikeseloojang
Võrtsjärve üks suurimaid vaatamisväärsusi on õhtune päikeseloojang. Seda võib vaadelda mistahes kohalt järve idakaldal. Läänekaldal olijaid rõõmustab seevastu igahommikune päikesetõus. Pildil: päikeseloojang vaadatuna Tondisaarelt.
Tondikivi
Asub Koruste küla läänepiirdel asuvas Salulaane metsas, teejuhita raskesti leitav. Püstiste seinte ja suhteliselt tasase laega tahukakujuline rahn, mille pealispind on võrdlemisi sile ja moodustab ovaalse väljaku.
Kivi all olevat maa-alune käik, mistõttu allikavesi mõnikord kaduvat. Kivi juures olevat nõiatuld nähtud ja tondid olla seal raha keetnud.
Armuorg
Tulimäel asuv Valguta rahva kunagine armastatud peopaik. 1936. a ehitas Kaitseliit sinna võidupüha auks võidutule altari. Juba 1869. a peeti seal laulupidu, üle kogu kihelkonna kogunes 5 koori. 1898. a korraldas seal suure kontserdi Miina Härma, kuulajaid olnud kohal pooltuhat.
