Valma infopunkt
Viljandi vallas asuv Valma küla on üks väheseid kompaktseid asulaid vahetult Võrtsjärve kaldal. Küla pärineb III aastatuhande teisest ja II aastatuhande esimesest poolest e. m. a. Külast on väljakaevamiste käigus leitud mitmeid ajalooliselt olulise väärtusega ning vaatamisväärseid esemeid (olulisemad just nn Valma mehe matmispaik ja karupeiede rituaali jäljed jne). Valma on olnud Võrtsjärve äärseks vanimaks ja oluliseimaks kalurikülaks ning ka praegu on tegemist ühe suurima Võrtsjärve äärse kalasadamaga. Hubasesse palkmajja on rajatud infopunkt, kus saab teavet vana kaluriküla kohta.
Avatud on kalurituba koos varjualusega vanade kaluripaatide ja kalapüügiriistade eksponeerimiseks.
Valma infopunkti perenaine Anne Schvede tel +372 5198 1423.
Avatud on kalurituba koos varjualusega vanade kaluripaatide ja kalapüügiriistade eksponeerimiseks.
Valma infopunkti perenaine Anne Schvede tel +372 5198 1423.
Valma mees
Asula loodeserval avastati väljakaevamistel paarismatus – keskealine mees ja noor naine. Paar lamas selili kõrvuti, kuid vastupidistes suundades: mehel pea läände, naisel itta. Juures olid tulekivist riistad: mehel kõõvits, naisel nuga. Huvi pakkusid loomakujulised ripatsid, mida algselt võidi kanda peakatete küljes. Luust oli nikerdatud kobras ja merevaigust metssiga. Tegu on vanima antropoloogilise materjaliga Võrtsjärve ümbrusest. Kõige paremini olid säilinud meesterahva tugevad luud. See muistne Valma kalur peaks olema nägupidi tuttav paljudele, sest tema jäänuste põhjal valmistas M.M. Gerassimov oma tuntud rekonstruktsiooni. Mehel olid tugevad sarnad ja muidki mongoliidseid jooni, kuid küllap leppinuks temaga ka tänapäeva naised.
